Visuaalne materjal mängib olulist rolli ühiskondlike arusaamade ja hoiakute kujundamisel ja on üks esimesi asju loo juures, millega meediatarbija kokku puutub.
Seetõttu on eriti oluline läbi mõelda millist pildi ja/või videomaterjali kasutatakse loo illustreerimiseks. Visuaalidel, mis kujutavad transinimesi ja nende kogemusi autentselt, on võimu murda stereotüüpe, inimlikustada vähemusgruppe ning soodustada empaatiat ja mõistmist.
Pildipankade soovitused
Jacob Lund stockphoto kollektsioon
“Enne ja pärast piltide” kasutamine
Sageli kasutatakse meedias soolise ülemineku illustreerimiseks “enne ja pärast” pilte või lapsepõlvefotosid. Enamikul juhtudel pole selliste võrdluste esitlemine loo sõnumi edastamiseks vajalik, vaid see muudab transinimeste elud kellegi teise meelelahutuseks, uudishimu rahuldamiseks ja võib mõjuda asjaosalisele traumeerivalt. Üldjuhul tuleks transinimeste kujutamisel vältida “enne ja pärast” pilte ja kasutada fotosid, kus portreteeritav ennast mugavalt tunneb.
Erandiks on olukord, kui transinimene ise näitab initsiatiivi ja selgelt ütleb, et soovib neid pilte maailmaga jagada. Igal juhul peaks inimene saama ülemineku-eelsete fotode kasutamise üle ise otsustada.
Kui kuulsus või avaliku elu tegelane läbib soolise ülemineku?
Kui soolisest üleminekust teatab mõni kuulsus või avaliku elu tegelane, siis kehtib sama – “enne ja pärast” fotode kasutamist tuleks vältida, valida tuleks fotod nende seast, mida transinimene ise peale soolise ülemineku alustamist on jaganud. Samuti tuleks loo illustreerimisel järgida, kuidas inimene ise ennast sotsiaalmeedias/pressiteates esitleb ja mitte võtta aluseks (välis)meedias avaldatut.
Kuidas vältida stereotüpiseerimist?
Stereotüüpse illustreeriva materjali kasutamine on transteemade kajastamisel üsna levinud. Nendeks võivad olla kujutised end meikivatest transnaistest, või habet ajavatest transmeestest. Samuti on levinud mittebinaarsetest inimestest rääkivate artiklite illustreerimine viisil, kus on kujutatud pooleldi mees ja pooleldi naine.
Seda tüüpi illustratiivne materjal tugevdab üldisi soolisi stereotüüpe, samuti tugevdab see väärarusaama, et sooline üleminek on seotud ainult välimusega. Nii nagu paiksoolised inimesed, on ka transinimesed palju enamat kui nende sooline eneseväljendus.
Stereotüüpne on kasutada transteemade kujutamisel ainult pride’i-marsside ja pidustustega seotud materjali. Seda võiks teha ainult siis, kui artikkel on pride’iga seotud.
Pildimaterjali soovitusi leiad siit.
Drääg ≠ transsoolisus
Drääg on etenduskunst, kus artistid etendavad vaatemängulistel viisidel naiselikkust, mehelikkust või mõnda muud soolist esitust meelelahutuse eesmärkidel. Transsoolisus on transinimese lahutamatu osa ja mõjutab transinimeste elusid ka väljaspool etenduskunste. Nii nagu teisteski etenduskunstides, ei võrdu esineja karakter esineja olemusega inimesena. Sama on dräägi puhul. Dräägiesinejad võivad olla transsoolised, aga see ei tähenda, et nende esinemiskarakter võrdub nende soolise identideediga.
Mitte mingil juhul ei ole adekvaatne kasutada dräägi-esinejate pilte, et illustreerida teemat, mis räägib transsoolisusest. Ainuke erand on juhul, kui transinimene ise on dräägiartist ja lugu räägib tema dräägipersoonast.
Eriti kehtib see reegel transnaiste ja transnaiselike inimeste kajastamisel. Drääg-queenide piltide kasutamine transnaiselikkusest rääkivas artiklis loob kuvandi nagu transnaised etendaksid naiselikkust, kuigi sooline identiteet osa nende olemusest nii nagu paiksoolistel naistelgi. Samamoodi, nagu ei ole kohane kasutada paiksoolistest naistest rääkiva loo juures burleskikarakteri pilte, kehtib samasugune loogika ka transnaiste puhul.