Intervjueerimine

Transinimeste lugude ja teadmiste kajastamine aitab meediatarbijal paremini mõista transinimeste elukogemust ja takistusi, mida nad ühiskonnas kogevad. Isiklike lugude jagamine loob mõistmist, empaatiat ning aitab kaasa sallivuse kasvamisele meie ühiskonnas. 

❗Mõistame, et ajakirjanike töötempo on väga kiire ja kõikidel juhtudel ei pruugi olla võimalik siin jagatud soovitusi arvesse võtta. Oleme need koostanud, et pakkuda võimalusi ja teadmisi intervjuuks valmistumisel ja selle läbiviimisel. 

Ettevalmistus intervjuuks

  • Uuri transinimeste jt soovähemuste kohta usaldusväärsetest allikatest lisainfot, näiteid leiad meie allikate sektsioonist
  • Võta ühendust esindus- või kogukonnaorganisatsioonidega, et küsida taustainfot, kommentaare või abi intervjueeritava leidmisel.
  • Tee kindlaks, kas intervjueeritav saab aru ja on valmis neid teemasid avama ning on teadlik riskidest, mida meedias esinemine võib kaasa tuua.
  • Kui võimalik, saada intervjueeritavale tutvumiseks teemad või, veel parem, küsimused ette. Nii aitad haavatavasse gruppi kuuluvate inimesel riske hinnata.
  • Tee enne intervjuu algust kindlaks, kas on midagi, millest intervjueeritav kindlasti ei soovi rääkida. Austa tema soove.
  • Pärast intervjuud ja enne artikli avaldamist jäta võimaluse korral aega, et intervjueeritav saaks teksti üle vaadata ja oma parandusettepanekud teha. 

Intervjuu ajal

Kui see intervjueeritava sooidentiteet on loo jaoks oluline, siis küsi seda temalt otse. Nii saad kõige täpsema info. 

Küsi näiteks nii: 
— Kuidas sa oma sugu määratled?
— Mis on su sooidentiteet? 

Selle asemel, et küsida:
— Kas sa oled poiss või tüdruk?
— Kas sa oled mees või naine?
— Sa siis oled transmees, mitte päris mees?

Lisaks püüa mitte panna kahtluse alla transinimese identiteeti, isegi kui sa seda täpselt ei mõista. Hea põhimõte on küsida pigem avatud küsimusi, nii et intervjueeritav saab ise valida, milliseid detaile jagada. 

 

Kasuta:

Mida on sooline üleminek sinu jaoks tähendanud?

Kuidas on kulgenud sinu soolise ülemineku teekond?

Hoidu:

Kas sul on naise või mehe keha? Kellena sa sündisid? Mis operatsioone sa oled teinud?

Kui intervjueerid transinimese lähedast või kedagi teist, kes viitab transinimesele teistsuguse nimega või sooidentiteediga, siis kasuta oma loos ikkagi transinimese enda valitud nime ja sõnu, mida ta ise enda soo kirjeldamiseks kasutab. Kui uus nimi ei ole teada, siis hoidu pigem üldse nime kasutamisest.

Sensatsioonilisus

Kahjuks on transinimestelt liiga tihti küsitud küsimusi, mis riivavad nende piire ja põhjustavad ebamugavust. Hea tava on hoiduda küsimustest, mida sa ei küsiks paiksooliselt inimeselt ehk inimeselt, kes pole transsooline. 

Näiteks on kohatu küsida võõralt inimeselt, kas ta on ümber lõigatud või millised on ta rinnad.

Hea reegel on hoiduda isiklikest küsimustest inimese meditsiiniliste kogemuste, kehakuju, anatoomia, sh reproduktiivorganite, suguelundite jmt kohta.

  • Pea meeles, et transinimese keha võib olla läbinud muutuse, aga see on ainult üks osa soolise ülemineku ja transsoolisena elamise kogemusest. Olulisel kohal võib olla hoopis inimese emotsionaalne teekond, tema kogemus koolis, tööl ja sõprussuhetes jne. Võta kehalistesse muutustesse puutuvad teemad jutuks vaid juhul, kui need on tõesti loo seisukohalt olulised ja oled selles varem intervjueeritavaga kokku leppinud. Selgita talle, mis on on the record ja off the record
  • Mõtle läbi, mis on sinu küsimuste eesmärk. Kas küsid tundliku teema kohta vaid seetõttu, et see mõjub sensatsiooniliselt? Või soovid oma küsimusega pöörata tähelepanu vajalikele tervishoiuteenustele ja neile ligi pääsemise probleemidele?

Kuigi klikkide arvu tõttu võib tunduda, et avalikkus on huvitatud transsoolisuse sensatsioonilisest poolest, näitavad uuringud teistsugust pilti. Tugeva seisukohata inimesed (movable middle) usuvad, et meedia ekspluateerib LGBT inimesi, iseäranis transinimesi, kuna puuduv “uudisväärtus” häirib meediatarbijaid¹

Nõuandeid selle kohta, kuidas kavandada intervjuud või lugu milles räägitakse transinimeste meditsiinilisest üleminekust, loe rohkem siit

Austav suhtumine

Mõtle enne küsimuse esitamist, kas sul on vaja seda informatsiooni või sa uudishimutsed. Kui vastus on viimane, siis ära küsi²

Kui ei ole varem kokku lepitud, et räägite soolisest üleminekust, vaid intervjuu teema on midagi muud, näiteks inimese saavutused või töö, siis hoidu transteema sissetoomisest. See, et inimene on transsooline on vaid üks osa tema kogemusest ja ta ei pruugi tahta sellest rääkida, isegi kui on teada, et tegu on transinimesega. 

Kui aga transsoolisus on mingil moel loo keskpunktis, aga sul ei ole olnud võimalust talt küsida, mis teemadel ta soovib rääkida, siis ole toetav ja valmis oma küsimusi ja/või fookust veidi muutma.

Näiteks võib ta soovida rääkida oma soolisest üleminekust, kuid ei taha jagada, kuidas see on mõjutanud tema suhteid perega.

Kui intervjueeritav ütleb, et ei taha mingist teemast rääkida, siis ära survesta teda. Ära püüa seda teises sõnastuses uuesti küsida. See võib tunduda ajakirjaniku tööle vastu käiva põhimõttena – küsimine on ajakirjaniku töö ja leib –, kuid see on austava suhtlemise alus ja loob tingimused, et intervjueeritav on sinuga avatud ka teistel teemadel.

Kui juhtumisi eksid mõne sõnaga, ära muretse. Paranda ennast ja liigu edasi. Eksimine on inimlik. Kui tood sellele liigset tähelepanu ja vabandad mitu minutit, on see suure tõenäosusega kõigile ebameeldivam.

Näiteks: 
— Meil on täna eetris osa soovahetusest
… vabandust, soolisest üleminekust.
Selleks oleme kutsunud saatesse Liisa ja Krisi …

Ajakirjanduslikes lugudes, milles on allikatena kasutatud transsoolisi inimesi, kuid mille teema ei ole transsoolisus, ei ole kohane mainida, et inimene on transsooline³. Ajakirjanduses ilmuvate lugude puhul ei pruugi olla inimese sugu olulisel kohal, olgu ta transsooline või paiksooline⁴. See ei tähenda, et seda ei võiks loos üldse mainida vaid, et seda ei pea iga kord või pealkirjas eraldi välja tooma.

Näiteks ei kirjutata paiksoolistest inimestest järgmiselt: 

Malle, kes on naine, arvab, et Tallinnas võiks olla rohkem rattateid.”
Mees Ülo leidis oma koduaiast ilvese.”

Seetõttu ei ole vaja igas kontekstis rõhutada seda, et transnaine on transnaine või mittebinaarne inimene mittebinaarne. Sageli piisab lihtsalt nimest.

Mari on rahul oma karjääriga.

Mees kasvatab kodus rohkem kui sadat orhideesorti.

Mari, kes on transnaine, on rahul oma karjääriga.

Transsooline mees kasvatab kodus rohkem kui sadat orhideesorti.

Erandiks on see, kui artikli kontekstist lähtuvalt on vaja rõhutada seda, et tegu on just transinimese, -naise, mittebinaarse inimesega jne. 

Näiteks:

Skinheedidest, spordirõivastest ja BDSM-kultuurist ammutab inspiratsiooni disainer ja ehtekunstnik Seth Corbin, /—-/ Kvääri transinimesena loodab ta samal ajal võimestada oma loominguga teisi kvääre ja panna neid end oma identiteedis koduselt tundma.”⁹

Võõrkeeles

Kui kasutad intervjueeritavaga suheldes keelt, kus asesõnad on soolisustatud (nt inglise, vene, prantsuse jne), küsi intervjueeritavalt, mis asesõnu ta kasutab. Veel parem oleks, kui sina intervjueerijana tutvustad ennast, öeldes oma nime ja eelistatud asesõnad. Sel viisil saab intervjueeritav sulle samaga vastata.

Inglise keeles on levinud sooneutraalne asesõnapaar they/them, mida paljud mittebinaarsed inimesed kasutavad. Kuid võidakse kasutada ka asesõnade kombinatsioone she/they, he/they jne. Viimasel juhul võid valida, kas kasutad ühte neist asesõnadest või mõlemat vaheldumisi. Kui tekib kahtlus, siis küsi üle, ja pea meeles, et kuigi nn ebatraditsioonilised asesõnad või nende kombinatsioonid võivad viidata sellele, et inimene on mittebinaarne, ei pruugi see seda tingimata tähendada.

 

¹ Raud, K. (2022). Tugeva seisukohata inimesed: Kes nad on ja kuidas nendega LGBT teemadel rääkida (lk 23). Eesti LGBT Ühing. Kasutatud 09.02.2024, https://4cda3621-8903-4162-9140-353a2ef1ab04.usrfiles.com/ugd/5a1900_5d5a4293a6724991afd8b08b7ebd9fd7.pdf

² Interviewing & Editorial. (i.a.). The 519 Media Reference Guide. Kasutatud 28.08.2023, https://the519mediaguide.org/topics-in-focus/interviewing-editorial/

³ Talað um trans—Handbók um hugtök og orðræðu. (2022). Trans Ísland. Kasutatud 30.08.2023, https://transisland.is/talad-um-trans/ 

Trans Journalists Association Styleguide. (2023, 15. august). Trans Journalists Association. Kasutatud 28.08.2023, https://styleguide.transjournalists.org

⁵ Saldo, H. (2022, jaanuar 18). Sugu moest välja! Müürileht. Kasutatud 01.02.2024, https://www.muurileht.ee/sugu-moest-valja/