Sõnastik

Juriidiline sugu ehk sootähis määratakse sündides väliste sootunnuste põhjal ning kajastub rahvastikuregistris ja isikut tõendavatel dokumentidel. Eestis on kasutusel ainult kaks juriidilist sookategooriat: naine ja mees.
Sotsiaalne sugu (gender) on ühiskonna arusaam sellest, mida peetakse naiselikuks või mehelikuks. Sotsiaalne sugu võib erineda kultuuriliselt, rahvuslikult ja isegi erisugustes sotsiaalsetes klassides. Näiteks mõnedes kultuurides eeldab mehelikkus füüsilist jõudu, domineerivust ja emotsioonide mitte näitamist. Samas kui naiselikuks peetakse tundlikkust, hoolitsevust ja passiivsust.
Sookahesus (gender binary) ehk binaarne soosüsteem on soo kahene liigitus, mille järgi kõik inimesed on kas mehed või naised. Sugu määratakse binaarses soosüsteemis tavaliselt sünnil väliste sootunnuste põhjal, kuid selline soosüsteem võib tunnustada ka teistsuguseid soo määramise põhimõtteid, nt soo määramine soolise identiteedi põhjal. Binaarses soosüsteemis oodatakse trans- ja intersoolistelt inimestelt, et nende sooline identiteet, sageli ka sooline eneseväljendus, paigutuks kahese jaotuse – st naised-mehed – alla.
Sooline identiteet (gender identity) ehk sooidentiteet tähistab inimese tunnetuslikku sugu ehk seda, kuidas inimene enda soolist olemist kogeb, tunnetab ja mõtestab suhtes erinevate soolise identiteedi kategooriatega nagu mees, naine, mittebinaarne jms. Inimese sooline identiteet võib, kuid ei pruugi kattuda sooga, mis talle sünnil määrati. Inimese soolist identiteeti ei saa eeldada tema välimusest, häälest, žestidest või käitumisest.
Seksuaalne orientatsioon (sexual orientation) tähistab inimese võimet tunda kiindumust, samuti romantilist ja seksuaalset külgetõmmet ning soovi või soovimatust luua intiimseid ja seksuaalseid suhteid endaga samast või erinevast soost inimesega, rohkem kui ühest soost inimesega või inimesega olenemata tema soost.
Soolise enesemääramise õigus peab olemas olema igal inimesel. See tähendab seda, et igaühel on vabadus oma soolist kogemust ja soolist mina ehk soolist identiteeti kirjeldada, seda määratleda ja seda väljendada. Inimese soolist identiteeti ei saa kahtluse alla seada teine inimene, seda ei saa määrata või diagnoosida meditsiinitöötaja ja diagnoos ei tohi olla eelduseks, et pääseda ligi vajalikele tervishoiuteenustele.
Transsooline inimene ehk lühidalt transinimene on inimene, kelle sooline identiteet erineb talle sünnil määratud soost. Kuigi omadussõna transsooline on seotud soolise identiteediga, ei ole siiski tegemist soolise identiteedi kategooriaga, vaid terminiga, mis kirjeldab soolise identiteedi ja sünnil määratud soo suhet. Transinimesed võivad seega olla ükskõik millise soolise identiteediga. Soolise identiteedi ja sünnil määratud soo erinevus ei ole terviseseisund, olgugi et paljud transinimesed võivad soolise üleminekuga seoses soovida või vajada erinevaid tervishoiuteenuseid.
Transseksuaal (transsexual) tähistas ajalooliselt transsoolist inimest, kuid on nüüdseks pigem nišitermin segaduse tõttu, mida tekitab liide “-seksuaal”, kuna seksuaalne orientatsioon ja sooidentiteet on mõisteliselt erinevad kategooriad. Mõned transinimesed kasutavad seda sõna iseenda puhul, kuid kui inimene pole seda eraldi välja toonud ja tegu pole ajalooliste materjalide kajastamisega, tuleks kasutada terminit transinimene või transsooline inimene.
Transsooline naine või lühidalt transnaine on inimene, kelle sooline identiteet on naine, kuid kelle sünnil määratud sugu ei olnud naine. Paiksooline naine või cis-naine on seevastu inimene, kelle sooline identiteet on naine ja kelle sünnil määratud sugu oli samuti naine. Transnaisel ja cis-naisel on sama sooline identiteet, kuid erinev sünnil määratud sugu.
Transnaiselik inimene (transfeminine person, transfem, transfemme) on transsooline inimene, kelle sooline identiteet või sooline eneseväljendus on naiselik. Peale transnaiste võivad end transnaiselikult määratleda ka mittebinaarsed ja kväärid inimesed, kes tunnevad naiselikkusega tähenduslikku suhet.
Transsooline mees või lühidalt transmees on inimene, kelle sooline identiteet on mees, kuid kelle sünnil määratud sugu ei olnud mees. Paiksooline mees või cis-mees on seevastu inimene, kelle sooline identiteet on mees ja kelle sünnil määratud sugu oli samuti mees. Transmehel ja cis-mehel on sama sooline identiteet, kuid erinev sünnil määratud sugu.
Transmehelik inimene (transmasculine person, transmasc) on transsooline inimene, kelle sooline identiteet või sooline eneseväljendus on mehelik. Peale transmeeste võivad end transmehelikult määratleda ka mittebinaarsed ja kväärid inimesed, kes tunnevad mehelikkusega tähenduslikku suhet.
Mittebinaarsus (nonbinary) on katussõna, mis tähistab kõiki soolisi identiteete, mis jäävad väljapoole kaksikjaotuses sookategooriaid mees ja naine. Seejuures võivad mittebinaarsed inimesed identifitseerida end mitme sooga (nt mitmiksooline), mitte ühegi sooga (nt asooline) ja nende sooline identiteet võib olla voolav ehk ajas muutuv (nt vulasooline). Lisaks katussõnale kasutatakse mittebinaarset ka soolise identiteedina.
Mittebinaarne inimene (nonbinary person) on inimene, kes ei määratle oma sooidentiteeti binaarse soosüsteemi järgi. Selline sooidentiteet võib olla nt naise ja mehe vahel, mõlemad korraga, sootu, muutuv või koosneda mitmest soost. Mittebinaarne inimene võib end nimetada ka transsooliseks, kuna tema sünnil määratud sugu ei kattu tema tunnetusliku sooga, kuid ta ei pruugi seda teha.
Vulasooline, soovoolav (gender fluid) on inimene, kelle sooidentiteet võib ajas muutuda, liikuda erinevate sooidentiteetide vahel või nende üleselt.
Sookväär (genderqueer) tähistab sootunnetuse või soolise eneseväljenduse ühiskondlikele normidele jõulist vastandumist.
Sünnil määratud sugu (gender assigned at birth, AGAB) viitab inimesele enne sündi, sünnihetkel või pärast sündi määratud soole, milleks on Eestis kas mees või naine. Soo määramine sünnil toimub enamasti väliste sootunnuste põhjal, mis määrab ära nii inimese juriidilise soo kui ka selle, kuidas teda kasvatatakse. Sünnil määratud sugu ei pruugi vastata inimese sisemistele või sünnil avaldumata sootunnustele ega sellele, kuidas inimene end hiljem ise sooliselt määratleb.
Sooline üleminek (transitioning) on protsess, mille käigus transsooline inimene hakkab elama vastavalt oma tunnetuslikule soole (ka soolisele identiteedile). Sooline üleminek võib, kuid ei pruugi sisaldada tunnetuslikke või psühholoogilisi muutusi (muutusi isiklikus sootunnetuses või identiteedis), sotsiaalseid muutusi (nimi, soolisustatud asesõnad, sooline eneseväljendus, riietus), kehalisi muutusi (füüsiline trenn ja erinevad tervishoiuteenused) ja juriidilisi muutusi (nimi, isikukood, juriidiline sootähis). Erinevalt “soovahetusest”, mida peetakse tänapäeval stigmatiseerivaks ja patologiseerivaks sõnaks, ei viita sooline üleminek ühelegi konkreetsele tegevusele või sündmusele, vaid määramatutele tegevustele ja kestvustele.
Soo tunnustamine (gender reclassification) on toiming, mille käigus riik tunnustab transsoolise inimese soolist identiteeti. Praktilises mõttes on tegu isikuandmete muutmise toiminguga, mille käigus muudetakse rahvastikuregistris inimese soolisi isikuandmeid: isikukoodi, juriidilist sootähist ja tihtipeale ka nime.
Soolist üleminekut toetav kirurgia/tervishoiuteenused tähistab tervishoiuteenuseid, mida transinimesed võivad soovida või vajada spetsiifiliselt soolise üleminekuga seoses. Näiteks puberteedi edasilükkamine, hormoonasendusravi, erinevad kirurgilised protseduurid ja hääleteraapia.
Sooline eneseväljendus (gender expression) on see, kuidas inimene väljendab enda sugu, näiteks riietuse, kehakeele, soengu, sotsiaalse käitumise, hääle, meikimise jne kaudu. Kuna sooline eneseväljendus on mitmekesisem kui vaid jaotus naiselik-mehelik ning inimese sooline identiteet ei pruugi sellise kaksikjaotusega ühituda, ei saa otsustada kellegi soolise identiteedi üle tema välimusele tuginedes.
Sootunnused (sex characteristics) on füsioloogilised tunnused, mis jagunevad esmasteks (reproduktiivorganid) ja teisesteks (ilmnevad puberteediga – habe, madal hääl, rinnad); ning välisteks (nt peenis, häbe) ja sisemisteks (nt munasarjad). Sünnil toimub soo määramine enamasti esmaste ja väliste sootunnuste alusel.
Sootunnuste varieeruvus (variety in sex characteristics) on mõiste, mille abil kirjeldatakse sootunnuste bimodaalset jaotumist bioloogias. Tavaliselt jaotatakse inimesed sootunnuste alusel kahte lahtrisse – bioloogilised mehed ja naised. See on aga mitmes mõttes lihtsustatud käsitlus, kuna sootunnused jaotuvad skaalal bimodaalselt, mitte binaarselt. Sugukromosoomid XX ja XY ei anna garantiid naise või mehe keha saamiseks. Leidub inimesi, kellel on XX-kromosoomid ja kes on mehed ning neid, kellel on XY-kromosoomid ja kes on naised. Mõnel inimesel on rohkem sugukromosoome kui kaks, näiteks esinevad kombinatsioonid XXX, XXY ja XYY. Mõned kombinatsioonid tähendavad nähtavat erinevust, teised mitte. Mõnel inimesel puuduvad töötavad retseptorid suguhormoonide tuvastamiseks ja keha ei saa aru, et hormoon olemas on. Ükskõik, millise sooga tegemist on, leidub kehas östrogeeni ja testosterooni, nende tase kõigub inimese elu jooksul ning erineb inimeste vahel. Anatoomilised eripärad, nagu rindade suurus, suguelundite välimus, karvakasv jne on samuti eri inimestel erinevad. On täiesti “tavalisi” bioloogilisi mehi, kellel on nn naiserinnad ja samamoodi on “tavalisi” naisi, kellel pole rindu.
Endosooline inimene (endosex person)
on inimene, kes on sündinud füüsiliste, hormonaalsete või geneetiliste sootunnustega, mis vastavad normidele, mida peetakse meeste ja naiste kehadele omasteks. Endosoolise vastand on intersooline.
Intersooline inimene (intersex person)
on katussõna inimeste kohta, kelle füüsilised, hormonaalsed või geneetilised sootunnused ei vasta normina tajutud naiste ja meeste kehadele. Kuna mõiste on nõnda lai ja hõlmab endas väga erinevate kogemustega inimesi, on intersoolistest inimestest kui ühtsest grupist keeruline rääkida. Intersoolisus võib olla tuvastatav sünnil, aga see võib selguda ka vanemas eas. Samuti on võimalik, et inimene ei saa kunagi teada, et ta on intersooline. Intersoolisuse vorme on väga palju erinevaid ja tegemist on loomuliku soolise variatsiooniga.
Sooline düsfooria (gender dysphoria) on katussõna erinevatele ebamugavatele tunnetele, mis võivad tekkida rahulolematusest oma kehaga või erinevatest sotsiaalsetest olukordadest, olgu nendeks tunneteks pinge, häbi, kurbus, ärevus, kadedus, igatsus vms. Kõik transinimesed ei koge oma keha või identiteediga seoses düsfooriat ning nende tunnete intensiivsus, kestus ja tihedus võib märkimisväärselt varieeruda.
Sooline eufooria (gender euphoria) on sõna heaolu- või õnnetunde kohta, mida võidakse oma soo, keha või identiteedi osas tunda. Ka sooeufooria kogemise intensiivsus, kestus ja tihedus varieerub inimeste seas suurel määral.
Soovähemused (gender minorities) on grupp, mille alla kuuluvad kõik inimesed, kelle sooline identiteet ei vasta neile sünnil määratud soole (transinimesed) või kelle sootunnused ei vasta naise või mehe sootunnuste normile (intersoolised inimesed). Soovähemustesse kuuluvad inimesed võivad, kuid ei pruugi kuuluda ka seksuaalvähemuste hulka, ning vastupidi.
Paiksooline inimene, cis-sooline inimene (cisgender person) on inimene, kelle sooline identiteet ei erine talle sünnil määratud soost. Paiksoolised inimesed võivad olla kas mehe või naise soolise identiteediga. Soolise identiteedi ja sünnil määratud soo kattuvus ei ole meditsiiniline seisund, aga ka paljud cis-inimesed võivad oma soolise identiteediga seoses soovida või vajada erinevaid tervishoiuteenuseid.
Informeeritud nõusolek (informed consent) tähistab inimese õigust teada, milline on ta terviseseisund, millist teenust talle osutatakse, mis on selle teenuse osutamise eesmärgid, riskid ja alternatiivid. Kui tervishoiutöötaja on inimest kõigest sellest informeerinud, on inimesel õigus otsustada, kas ta soovib teenust. See tähendab, et tervishoiuteenuse osutamisega seotud otsused peavad sündima tervishoiutöötaja ja inimese omavahelises koostöös.
Drag-esineja, dräägiesineja (drag artist) on inimene, kes kehastub levinud sookäsituste põhjal loodud karakterisse esinemise, vaatemängu või muul meelelahutuslikul eesmärgil. Traditsiooniliselt riietutakse endast erineva soo rõivastesse, kehastudes mees- ja naiskarakteriteks, kuid võidakse fantaasiarikkalt väljendada ka kõikvõimalikke teisi sugusid, enesemääratlusi või kunstilisi ambitsioone.
Drag queen, drääg queen ehk drag-kuninganna on esinemise, šõu ja/või efektsuse eesmärgil naiseks riietuv inimene. Inimene ise võib olla ükskõik mis soost.
Drag king, drääg king ehk drag-kuningas on esinemise, šõu ja/või efektsuse eesmärgil meheks riietuv inimene. Inimene ise võib olla ükskõik mis soost.
Ristiriietuja (cross-dresser) on inimene, kes võtab (aeg-ajalt) üle mõned teise soo elemendid (riietumine, käitumismaneerid, kosmeetika jne), kuid on rahul oma sünnil määratud sooga. Sõna “transvestiit” peetakse ajaloolise kasutuse tõttu mõnes kontekstis hinnanguliseks ja solvavaks, mistõttu on tänapäeval kasutuses sõna “ristiriietuja”.
Vana nime kasutamine (deadnaming) tähendab kellegi poole pöördudes või kellestki rääkides vale nime, tihti sünnil antud nime kasutamist. See võib olla tahtlik või tahtmatu.
Väärsoostamine (misgendering) tähendab kellegi poole pöördudes või kellestki rääkides vale nime, sooliste asesõnade või muude soolisustatud sõnade kasutamist. See võib olla tahtlik või tahtmatu.
Sünnil antud nimi on nimi, mille vanemad on lapsele andnud. On transinimesi, kes kasutavad oma sünnil saadud nime ka pärast soolist üleminekut või selle ajal, nagu on ka transinimesi, kes kasutavad uut nime ning ei soovi, et neile viidataks vana nime järgi.
Soostereotüübid on lihtsustatud ja eelarvamuslikud arusaamad soorollidest.

Sõnastiku loomiseks kasutatud materjalid: TGEU Trans Media Guide, “Transtervishoiu põhitõed. Juhendmaterjal tervishoiutöötajale” sõnastik, “Minu tervis, minu õigused. Taskuteatmik LGBTQI+ inimestele”, Piret Karro bakalaureusetöö “Soolisus dünaamilise kultuurisüsteemina: sooline voolavus enesekirjelduses” (2014), Feministeeriumi sõnastik, Kadi Viik artikkel “Mis on sugu? 2. osa” (2015), Helgi Saldo artikkel “Kväärid etenduskunstid: drag/ spikker” (2023), Eesti LGBT Ühingu sõnastik, Cade Hildreth artikkel “Gender Spectrum: A Scientist Explains Why Gender (And Sex) Aren’t Binary” (2024).